Mahepõllumajandus põhineb suures osas kohalikel ressurssidel ning sõltub ökoloogilise tasakaalu säilitamisest ja bioloogiliste protsesside optimaalsest toimimisest. Toidu tootmine käib ökoloogiliste, mitte tehnoloogiliste printsiipide järgi.

Mahepõllumajanduses sünteetilisi taimekaitsevahendeid ja mineraalväetisi ei kasutata. Seetõttu tuleb tootmine teistmoodi korraldada kui tavapõllumajanduses.

Vajalike taimetoitainete hankimine põhineb bioloogilistel protsessidel ning taastuvate ressursside ringlusel talus. Iga mahetalu alussambaks on kohalikesse oludesse sobiv külvikord, kus näiteks teravilja või köögivilja kõrval on tähtsal kohal mullaviljakust säilitavad ja suurendavad kultuurid - liblikõielised. Samuti etendavad toitaineringluse tasakaalus hoidmisel tähtsat osa loomakasvatus ja sõnniku kasutamine. Taimekaitse põhineb valdavalt ennetavatel meetoditel ja mehaanilisel tõrjel.

Loomakasvatuses pannakse suurt rõhku loomade heaolule: loomad peavad saama loomuomaselt käituda ja süüa neile sobivat mahesööta. Sööt toodetakse suures osas talus kohapeal, seega peab loomade arv olema tasakaalus maa suurusega. Loomade tervishoid põhineb peamiselt ennetusel: sobivate tõugude ja aretusliinide valik, kvaliteetne ja mitmekesine sööt, sobivad pidamistingimused. Keelatud on kasutada sünteetilisi veterinaarravimeid ennetavaks raviks, samuti on keelatud kasvustimulaatorid jt kasvu või toodangut suurendavad sünteetilised ained.

Loe edasi...